Oktoobri ajakirjas Keel ja Kirjandus ilmus artikkel "Retrospektiivne rahvusbibliograafia kui kirjakultuuri rahvusooper". Kirjatöö on valminud koostöös Tiiu Reimo ja Helje-Laine Kannikuga.
Retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine ja väljaandmine on äärmiselt pikaajaline protsess. Sel aastal Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830” köiteid koostati näiteks üle 40 aasta. See omakorda tähendab, et läbi on tuldud mitmetest tehnoloogilistest muutustest, aga ka muudest sisulisest ja rahalisest keerukustest.
Kuna mina juhtusin olema selle protsessi juures aastatel 2014-2017, kus teha tuli valikuid ja langetada otsuseid, siis otsusasin bibliograafia autorite abiga kirja panna selle sündimise loo, aga ka selle, millised alustatud bibliograafiad ei ole lõpptulemuseni jõudnud. Sest mine tea, kes seda infot 5, 10, 20 või 40 aasta pärast vajada võiks.
Alustan artiklit nii:
"Teose esitlusel 3. aprillil Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (TLÜ AR) sõnas raamatukogu direktor Andres Kollist, et retrospektiivse rahvusbibliograafia olemasolu on ühele kultuurrahvale kui rahvusooperi olemasolu: see lihtsalt peab olema. See on tõsi, ent niisamuti on tõsiasi ka see, et sellist laadi raamatukogunduse ning teadustöö vahealal asuva tegevuse jaoks ei jätku raha ühegi praeguse teadusraamatukogu põhieelarves. Niisamuti on sellist tegevust keeruline rahastada ka tänapäevaste teadustöö rahastamise mehhanismide toel. 2014. aastal olen kirjutanud, et „Eesti praeguse aja humanitaarteadused, nagu ka teaduse hindamise süsteem, ei pane suurt rõhku käsikirjade või tõlkeeditsioonide, käsiraamatute, entsüklopeediliste ülevaateteoste ega bibliograafiate väärtustamisele”, samuti ei pea „(võõr)filoloogid reeglina enam õppima n-ö filoloogilisi käsitööoskusi”.
Nii et ehkki retrospektiivne rahvusbibliograafia on meie kirjakultuuri rahvusooper, vajab selle koostamine, aga ka trükiteostena väljaandmine alati lisaselgitamist, sest see ei kuulu ühegi raamatukogu, sh rahvusraamatukogu põhitegevuste hulka."
„Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830” I-III osa esitleti Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus 3. aprillil 2025.
Raamatu käsikirja tutvustati raamatukogus juba juba 23. septembril 2021.