Mais 2026 jõudis lõpule üks oluline etapp elus: lõppes minu viie-aastane ametiaeg ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juhina Tallinna Ülikooli rektoraadis. On ainulaadne kogemus töötada nii suure organisatsiooni (u 1400 töötajat ja u 6900 üliõpilast) tippjuhtkonna liikmena ja aidata kujundada organisatsiooni käekäiku.
Olen tänulik rektor Tõnu Viigile, kes kaasas mind oma meeskonda ja usaldas ülikooli jaoks olulisi protsesse kujundama ja juhtima, ning kõigile rektoraadi liikmetele ühise ametiaja eest. Ehkki viimane algas üsna turbulentselt ja kobarkriisidega (covid, Ukraina sõda, majanduslikult keeruline seis), tõime ülikooli tervikuna siiski oluliselt paremasse positsiooni kui alustades. Tõnu Viigi targal juhtimisel koostasime 2025. aasta ülikooli majandusaasta aruande juurde ka lühida tegevusaruande kogu rektoraadi aja kohta. See on hea meeldetuletus nii täna kui ka aastate pärast. Selles kirjutan oma juhitud valdkonna viie aasta tegevuste ülevaates järgnevat:
„Minu tegevus rektoraadi koosseisus on keskendunud teaduse ja teadmussiirde tööprotsesside professionaalsele arendamisele ning ülikooli ettevõtluskoostöö võimekuse süsteemsele kasvatamisele, et kujundada ülikoolist keskkond, mis toetab teadlasi nende teadmuse jagamisel ja rakendamisel. Oleme loonud selge ja toetava tugistruktuuri, mis tagab ülikooli akadeemilistele liikmetele professionaalse nõu ja praktilise abi nii projektide taotlemisel, haldamisel kui ka teadustulemuste ühiskonda viimisel.
Tugistruktuuri tugevdamiseks moodustasime kaks selge fookusega üksust: teadusosakonna ning teadmussiirde ja projektide keskuse. Juhtimisselguse ja infovahetuse tagamiseks käivitasin regulaarsete kohtumiste süsteemi ning sisse on töötatud teaduskorralduse juhtide ja projektikoordinaatorite üleülikoolilised võrgustikud. Projektide kirjutamise toe arendamisel oleme pannud erilist rõhku nii teaduse tipptasemele (ERC, MSCA) kui ka väljakutsepõhistele projektidele (Horizon Europe), pakkudes professionaalset nõustamist ja finantsaruandluse kvaliteedikontrolli kogu ülikoolis.
Teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö valdkonnas olen vedanud multidistsiplinaarsete koostööklastrite loomist ja käivitamist. See protsess on tugevdanud ülikoolisisest koostööd ning kasvatanud meie suutlikkust osaleda suurtel hangetel ja partnerlusprojektides, tuues ülikooli aastatel 2021-2025 märkimisväärse hulga lisavahendeid (ligi 9,5 miljonit eurot). EXU tegevuse kaudu oleme korrastanud partnerlussuhete tööprotsesse ja kaasanud rahvusvahelist kogemust läbi teadmussiirde projektide (Unicorn, C-Accelerate, United). Oleme kavandanud ja tööle rakendanud uue struktuurivahendite perioodi teadmussiirde võimekuse projektid (Astra+, Adapter+, SekMo jt) ning välja töötanud hargettevõtete loomise korra. Olulise arenguhüppe on teinud ka üliõpilaste ettevõtlikkuse toetamine: lõime magistri- ja doktoritaseme ettevõtliku mõtteviisi õppeained ning käivitasime eelinkubatsiooniprogrammi „Ideepesa”, mis pakub üliõpilastele platvormi oma lennukate ideede katsetamiseks ja iduettevõtlusega alustamiseks.
Teaduskommunikatsiooni arendamisel on minu eesmärk olnud muuta tippteadlaste hääl ühiskonnas kuuldavamaks. Oleme loonud teaduskommunikatsiooni võrgustiku, mentorgrupid ja koolitused teadlastele ning koostanud praktilised juhendmaterjalid (nt „Teaduskommunikatsiooni ABC”), mis aitavad teadlastel kujuneda mõjukateks kõneisikuteks.“
Oluline on sealjuures silma pidada, et suure osa rektoraadi liikme ehk valdkonnajuhina töötamise ajast tegutsesin ka kahe tugiüksuse (teadusosakonna ja teadmussiirde ja projektide keskuse) juhatajana. Kahes üksuses töötab kokku umbes 25 inimest, lisaks on osakondadega seotud valdkondlikud tugitöötajate võrgustikud. Tööle asudes oli vaja luua toimivad tööpered, kontrollida ja kohandada inimeste sobivust rollidele, luua toimivad juhtimisstruktuurid ja info vahetamise vormid. Olen rahul, et ülikooli rahulolu-uuringus saavutasid mõlemad minu juhitud tugiüksused keskmisest oluliselt kõrgemaid rahuolu tulemusi.
Valdkonnajuhi vaatest tahan rõhutada ka asjaolu, et osa teadmussiirde tugiprotsessidest ehk teaduskommunikatsiooni valdkond ei kuulunud kunagi minu juhtimise alla. Sellest hoolimata õnnestus koostöiselt sisse viia ja algatada mitmeid olulisi uuendusi ja toe mehhanisme (loetletud ülal).
Isiklikult olen rahul, et algatasime mitmed koolitused tippteadlaste toetamiseks avalikkuses kõneisikuteks kujunemiseks. Samuti olen rahul, et piloteerisin isikliku teaduskommunikatsiooni strateegia loomise ja elluviimise mentorgruppi.
Koos kolleegidega äratasime ellu ka Tallinna Ülikooli ajakirja. Selle märtsi number oli pühendatud kestlikkusele ja juuni number tehisintellektile. Oli au neid ajakirja numbreid peatoimetajana kureerida ja kujundada.
Kui veel mõned aastad tagasi ei seostanud inimesed maineuuringu kohaselt Tallinna Ülikooli teadusega, ehkki faktiliselt on Tallinna Ülikool juba ammu tugev teadusülikool, siis 2026. aasta maineuuring näitab, et nüüd on see nii ka avalikkuse silmis. Olen kindel, et Tõnu Viigi tugev fookus avalikkusele suunatud teadmussiirde tegevustel aitas sellele mainenihkele kaasa. Nagu ka asajolu, et kirjeldasime teadmussiirde tegevused ülikooli koormusarvestuse süsteemis laiapõhjaliselt: ettevõtluskoostöö kõrval ka poliitikakujundamise ja meediaesinemiste kaudu.
Veel olen rõõmus selle üle, et Tõnu Viigist sai rektoraadi aastate jooksul veendunud ühismeedia kasutaja. Tema postitused tõestavad, et ühismeedia postitustel võib olla positiivne mõju nii poliitikakujundamisele kui ka suhtlusele avalikkusega.
Ise jõudsin kirjutada järgmised teadus- ja teadmussiirde poliitilised artiklid ajalehele Sirp:
- Tähelepanekuid alustavale teadlasele. Sirp, 20.06.2025.
- Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas? Sirp, 24.05.2024. Novaator, 30.05.2024
- Millest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist? Sirp, 08.11.2024.
- Inimene, innovatsioon ja teadmussiire. Sirp, 13.05.2022.
- Teadlane kui ihaldatud dialoogipartner ja inspireeriv kõneisik. Sirp, 27.05.2022.
Veel on hea meel, et erinevate teaduskommunikatsiooni alaste koolituste, ettekannete ka inspiratsioonikõnede kõrval sain anda oma professionaalse panuse ka innovatsioonijuhtide koolitusprogrammi kujundamisse koolitajana.
Ise olen läbinud mitmeid juhtimiskoolitusi ja loodetavasti kasvanud nii juhi kui inimesena. Olen õppinud olema koostöisem ja avatum sellele, mida ma veel ei tea. Olen kindlasti alandlikum kui enne Tallinna Ülikooli tööle asumist ja oskan hinnata meeskonna koostoime võimekust, sest juht üksi ei tee midagi.
On olnud tõeliselt põnev teekond ja olen selle eest tänulik! On olnud nii keerulisi hetki, magamata öid kui ka palju rõõmu ja naeru. Üks oluline oskus, mida kindlasti ka selle ametiaja jooksul arendasin, on oskus iseend mitte liiga tõsiselt võtta.
Tulevikku vaadates olen kindel, et Tallinna Ülikool on uue rektoraadiga heades kätes.
