Konverentsiks valmistasime koos Tiina Kirsiga ettekande Ilmar Laabani kirjavahetustest, õieti nende kirjavahetuste riismetest, saksakeelse kirjanduse suurnimede Paul Celani ja Nelly Sachsiga.
Postimehes (11.12.2021) ilmus selle ettekande eestikeelne kontsentraat.
Foto Ilmar Laabanist @ ajapaik.ee
Ilmar Laabanit tunneme eeskätt selliste märksõnade kaudu nagu sürrealism ja kõlaluule, aga ka interdistsiplinaarne lähenemine kunstile. Tema kirjanduslik tegevus on avar, tema luuletõlked eri keelte vahel (prantsuse-rootsi, saksa-rootsi, eesti-saksa, saksa-eesti, inglise-eest jm) annavad tunnistust mitme keele valdamisest suurepärasel tasemel. Tema kriitikat, eeskätt muusikakriitikat hinnatakse väga kõrgelt. Kuid nii nagu Ilmar Laabanile pühendatud konverentsi «Luule on ülev ehmatus» peakorraldaja Triinu Ojamaa ja Laabani uurija Jaan Malin on rõhutanud, on oluline tähelepanu pöörata mitte ainult Laabani loomingule, vaid ka tema isiksusele, millel ei ole vähem tähtis roll kui tema loomingulisel ja tõlketegevusel.
Alates 2001. aastast asub Rootsis elanud ja tegutsenud Ilmar Laabani käsikirjaline pärand, aga ka raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumis, vastavalt Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Arhiiviraamatukogus. Alates 2021. aastast on käsikirjakogu ka korrastatud ja avalikkusele kättesaadav. Just kirjad on üks viis vaadata sisse Laabani mõttemaailma, tema kirjandusliku tegevuse haardesse ja isiksuse rolli.
Nii nagu teise, Ameerikas tegutsenud kirjandusliku maailmamehe Ivar Ivaski kirjasaajate ning kirjasaatjate ring on muljet avaldavalt avar ja mitmekeelne, nii ka Ilmar Laabanil. Arhiivist leiame ligikaudu 700 isikut või institutsiooni, kes on Laabanile kirju läkitanud (nii eesti, rootsi, saksa, inglise, prantsuse, itaalia kui ka hispaania keeles). Laabani vastukirju või kirjade mustandeid leiame umbes sajale eri isikule.
Laabanile kirjasaatjate hulgas on mõistagi märkimisväärne osa eesti kaaspagulastel, kelle jaoks oli Laaban sageli esimene kaasmaalane, kellega võõral maal kohtuti, kes aitas tõlkida ja vahendada ja kellest sai teatav tugiisik. Eesti pagulastelt saabub Laabanile kirju Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Tšehhimaalt, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Brasiiliast kokku 155 inimeselt.
Kuid diasporaaeestlaste kõrval leiame mõistagi kirjavahetust kirjandusinimestega üle maailma. Ühe pisikese, kuid äärmiselt tähendusliku leiuna torkavad silma Ilmar Laabani kirjad ja kirjamustandid sõjajärgse Euroopa kirjanduselu suurnimedele Nelly Sachsile (1891–1970) ja Paul Celanile (1920–1970). Laaban tõlkis mõlema luuletaja teoseid saksa keelest rootsi ja ka eesti keelde. Kirjadest nähtub, et Laaban ka kohtus nende mõlemaga.
Nelly Sachsiga jagati ühist uut pagulaskodumaad. Sachs oli emigreerinud Rootsi 1940. aastal kirjaniku ja sõbra Selma Lagerlöfi kaasabil. Laaban jõudis Rootsi 1943. aastal. Esimene kirjade abil dateeritav kontakt nende kahe vahel ehk Sachsi sünnipäevaõnnitlusega postkaart Laabanile 1955. aasta detsembrist räägib lähedasest suhtest. Vastastikku sinatatakse ja pöördutakse teineteise poole eesnime pidi.
1960. aastast säilinud Laabani kirjade mustandid vaid kinnitavad kahe autori häid ning vastastikku lugupidavaid suhteid. Sachs on saatnud Laabanile kirjaga kaasa ühe oma luuletustest. Laaban omakorda püüab Sachsi lohutada, mõtiskledes pikalt inimese hinge tumeduse ning selle üle, kuidas haiguse ja inimeksistentsi ekstreemsuse kogemus loovat inimest tagasi valgusesse toovad. Taustal on oluline teada, et just 1960. aastal tegi Sachs läbi esimese pikema haigusepisoodi ja viibis mõnda aega kinnises haiglas. Nobeli kirjanduspreemia pälvimiseni on jäänud veel kuus aastat.
Paul Celaniga on Laaban samuti kohtunud mitte ainult kord. Üks kindlalt dateeritav kohtumine on aset leidnud Pariisis 1951. aastal, teised jäävad 1950. aastate keskpaika või teise poolde. Eakaaslaste Celani ja Laabani vahel ei ole samasugust familiaarsust nagu Sachsi ja Laabani vahel, kirjade toon on lugupidav ja asjalik, kohati siiski ka isiklik.
Isiklike ja kirjanduslike kontaktide tulemusena avaldab Laaban juba 1953. aastal kaks Celani luuletuste tõlget rootsikeelses kultuurimeedias, 1957. aastal ilmub Manas eestikeelne käsitlus Celanist ja saksa kaasaegsest luulest ning sellega koos ka viis Celani luuletust Laabani eestinduses.
Kirjavahetused Paul Celani ja Nelly Sachsiga annavad tunnistust kuulumisest ühtsesse Teise maailmasõja järgsesse Euroopa kirjandusruumi. Olgugi et ei saa otsesõnu väita, et just Laaban aitas kaasa Nelly Sachsi Nobeli preemia pälvimisele, panustas ta sellesse kindlasti oma kirjandusliku vahendus- ja tõlketegevusega.