Kes ma olen?


"Kirjutada oskab igaüks, aga ennast sõnadega väljendada vähesed. Aija kõigi sõnade taga on tema ise, kordumatult ja äratuntavalt just nagu sõrmejäljemuster." 
Viivi Luik

  Olen
  • kahe eri rahvusest kunstniku, eesti keraamiku ja vene monumentaalmaali kunstniku tütar ning kahe poja ema;
  • õppinud eesti ja saksa kirjandust nii Tartu, Berliini Humboldti, Konstanzi kui ka Viini ülikoolides;
  • töötanud (teadus)ajakirjanikuna Tartu Ülikooli ajalehes Universitas Tartuensis ning baltika ja haruldaste raamatute osakonna juhataja ja arendus- ja kommunikatsioonijuhina Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus;
  • neljandat põlve pedagoogide perekonnast ning töötanud ka ise õpetajana Kadrioru Saksa Gümnaasiumis;
  • algatanud ja eest vedanud mitmeid kultuuriettevõtmisi, sh rahvusvahelisi; näiteks noorteseminar „Zeig mir Deine Welt“ (Näita mulle oma maailma) Poolas (Theodor Heuss Kolleg projekt 2004), esimesed neljarahvuselised poetry slam’id ehk luuleprõmmud Eestis (2004), loovkirjutamise kursus Tartu Ülikool juures (2006), kakskeelne vestlussari „Saksa kultuuri saadikud Eesti Esinduses“ (2015–2016), mitmeid kunstinäitusi, kirjandusõhtuid ning teaduslikke sümpoosione ja ettekandepäevi;
  • tegutsenud kriitikuna alates 2003. aastast, olles kirjutanud ajalehtedele Sirp, Eesti Päevaleht, Eesti Postimees ning ajakirjadele Looming ja Keel ja Kirjandus;
  • võrdlev kirjandusuurija, aastatel 2017 - 2021 töötasin Eesti Kirjandusmuuseumis;
  • 2017. aastal asutatud Ene Mihkelsoni Seltsi esinaine;
  • aga ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu juht (2018. aastast).

Olen niisiis kultuuritõlk, eestvedaja ja mõtestaja.
Või siis lihtsalt – kirjutav inimene.


Väikse sissevaate minu siseilma annab Joonas Hellerma intervjuu minuga augustist 2017 ja 2019. aastal ilmunud raamat "Elamise julgus. Kirjad Käbile" (EKSA).