Kersti Karu keraamilised karud.

detsembri saabudes
magan kui karu
olen meelsamini
unede kui elavate ilmas
räägin vähem
olen aeglasem

olen teki all ja
kuulan vaikust
püüan mõtteid
sõnastan tundeid

tajun kehal
lina puudutust
teki raskust
padja pehmust
voodi soojust

olengi üleni ihu ja
keskendun meeltele
lootes et need
toovad mind unedest
elavate juurde ja
äratavad talveunest

et minna uuele ringile
et jälle
lootusetuses loota
võimatus tegutseda
külmas armastada